Väikesele ilusale hiirele

Ära karda. Sa lähed nüüd hiirte paremasse paika, kus keegi enam Sind ei tülita ega Sinuga ei kakle. Seal ei ole Sul enam valus, seal on Sul alati teri ja värsket vett nii palju, kui vähegi süüa-juua jaksad. Seal ei pea Sa enam puuris olema, vaid vóid teha endale rohelise-rohelise rohu sisse pesa, seal on Sul hea ja turvaline.

Ja - ma ei tea muidugi, kuidas teil seal hiirte paremas paigas asjad käivad, aga ehk tohin minagi ükskord sinna tulla ? Siis istume koos selge allika ääres rohelise-rohelise rohu peal päikesepaistel ja kuulame linnulaulu. Siis tunnete te kóik mu ära ja julgete mind mööda ronida - Sina, Sinu pisike noorem vend vói óde, Mustpepu, Valgepepu ja hr. Mustpepu ja kóik, kes pärast teid tulevad. Seal pole teil ju enam midagi karta. Ja mina julgen teile seda lubada, sest mina ei karda enam tasakaalukaotust.

Head teed Sulle:) Jääd mulle meelde sellise ilusa ja esinduslikuna, nagu mulle söögikausi kórvalt ülbelt vastu vaatasid, kui Lóunakeskusest tagasi jóudsin, kuhu oleksin pidanud ka Sinu viima.

Eluraskused

Väidan täie vastutustundega, et KUI puudega inimese elu on raske, siis vähemalt 90% on see seotud teiste inimeste, MITTE otseselt puudega.

Lasteaed

Olen jah käesolevaga hiire-kasuemmeks ülendatud. Juba Pärnust tagasi jõudes oli tunne, et asi pole õige - piiksumist kuidagi kahtlaselt palju. Aga pesa oli nii kinni topitud, et midagi\kedagi polnud näha. Eile nägin lapsed ära - kolm tükki vähemalt, võibolla mõni oli veel peidus. Täitsa hiire nägu juba, kuigi poleks justkui uskunud, et saab veel väiksem olla, kui nende vanemad:) Tuleb välja, et saab küll. Ju nad siis millalgi kolmapäeva ja pühapäeva vahepeal sündisid.

Nüüd tuleb vanaema Pillega nõu pidada:)

Otsustasin, et suvi on käes, saatsin püksid pikalt ja mähkusin hõlmikseelikusse. Elagu SUVI !

Üleeile oli postkastis täitsa õige aadressiga kiri kellelegi Ilonale. Elumuutused naaberkorteris...

Seekord siis sedapidi ja Massaaz saab jätkuda

Seekord siis sedapidi, et pool sammu sertifikaadini venis natuke pikemaks. Ei saanud eksamil läbi... Kusjuures arvan jätkuvalt, et lavastus oli minu elu parim (vói kóige kindlam vähemalt), aga jahh, ms seal salata - tund aega jäi «üle». Kasulik kogemus. Ja kui nad juba E. kallal norisid, et pool tundi üle läks, siis... Igatahes, omamoodi hea oli kuulda, et paar uue grupi daami olid pärast aktust óiendama hakanud, et misasja, TEMA sai läbi ja Maarja ei saanud ??? Oi óelust.

Tunne on - nohh, KINDEL. Ega mitteläbisaamine tóesti NII suur üllatus ka ei olnud. Mótlen tagantjärgi, et arvestades taset, mida MEIE (st LEEPÜ) geniaalsuse-koolitusel näitasin, oleksin selleks, et eksamil läbi saada, pidanud nüüd ja kohe, maikuu jooksul, tósise arenguhüppe tegema - mis ei olnud vist siiski eriti realistlik. Eelistan tóesti olla CP «for a reason», pigem kui omada sertifikaati täie teadmisega, et tegelt ikka tase pole päris SEE. Eksamineerija Eva-Karin ütles ka, kui avaldasin headmeelt, et ei lugenud Marci jutust välja soovitust asi pooleli jätta, et «aga kindlasti mitte ! Me soovitame sul veel koolitust saada». Mida ma ka kavatsen.

Ja IKKAGI tasus kogu see konverentsi korraldamise närvikulu ennast ära. Kindlasti OLEKS saanud odavamalt ja lihtsamini, oma grupi keskel selle asja ära ajada, aga siis oleksime nii meie ise, kui uute gruppide liikmed jäänud ilma vóimalusest näha selliseid tegijaid, nagu nt Eduardo...

Ja Tiiu on KIISU ! Saan vóimaluse suvel ise mónd massaaziaparaati kasutada. Tiiu irvitas, et kui sa ikka 24 tundi järjest teed, siis oled surnt kah:P No EI ole veel elust isu otsas.

YouTube

Olen YouTube'i-vaimustuses. Päriselt ka:) Siit leiab tõesti KÕIKE ja MIDA IGANES - ole ainult mees ja trüki sisse. Kõik need armsad vanad itaalia aariad, mille kohta olen aastaid mõelnud, et tahaks neid osata, on siin olemas, osalt ka nootidega. Kas nüüd kõiki, aga mõne ehk ikka suudan omandada. Hakkaski ära tüütama aastast aastasse Jõuluvanale Purcelli "I attempt from love-sickness"'i kedrata.

Vastik asi tuli meelde

Noorest põrssapõlvest nimelt. Mulle meeldib jah rääkida, et Quasimodo ja nii naa, aga - ei tea, kes see oli, kes ei käinud kontsertmeistri tunnis, kui Eugen mind Otsa-konkursile tahtis saata... (Mõttemäng kas/mis kõik võiks siis teistmoodi olla...)

OK, tehtud vigade pärast põdeda pole sügavat mõtet. Põhimõte lihtsalt selles, et nüüd, kus taas mitmed teed ees avanemas, EI TOHI neid korrata. Aamen.

Jõustav algus päevale

Hommik algas EI-ütlemisega. Täitsa ära tegin. Kujutage ette, see tüüp siin ei taha tööd teha:P Laenu pikendamine õnnestus teisel katsel, klienditeenindaja (armsa vene aktsendiga) ütles rõõmsalt, et kui küsimusi tekib, helistage julgesti jälle. Vaat see on juba teenindus.

Nüüd veel mõned olulised EI-d, siis hakkab elu täitsa elu nägu olema:)

Varsti lähen psühhodraamasse.

Hiihii, praegu lugesin siitsamast, et blogi meiliga sõbrale saatmise funktsiooni ei tohi kasutada reklaami ja LIIGSE ENESEREKLAAMI otstarbel. Loogiline. Ex ma püüa jah :)

Hõõgveini joomise ilm:)

Käisin "The Secretil" järel. Arvasin, et mis see ära ei ole kahe bussiga käia, aga unustasin faktori nimega pühapäeva õhtu. Kuna mälus oli kinnistunud, et Tähte pääseb 9-ga (ja marsa jaoks nappis sularaha:P), kudesin Kaubamaja juures ligi tund aega, kusjuures tuisk läks aina tihedamaks. Praeguse ilmaga ei oska enam, mida selga-pähe panna... Tagasitee läks natuke kiiremini, jõudsin akuraat AK ajaks, suud-silmad lund täis. Ükskord me joome hõõgveini niikuinii, praegu piirdusin kuuma teega, mis ju ka väga OK.

Kohe näha, et veebruarikuu käes - bussipeatusse minnes kostis kuskilt "Mjäääouuu !"

Olemas !

Õnnestus - uus pr. Mustpepu täitsa olemas, üleeile Annelinna keskusest sain. Kui viimati köögis käisin, vaatas vastu. Vaatas-vaatas, siis pidas ikkagi paremaks pessa pageda.

Hommikupoole harjutasin tehnikaga ümberkäimist - vaatasin Jäppe toodud vana-aastaõhtu pilte, õppisin, kuidas x pidi pilti õigeks keerata. Sain vist pihta küll.

Loodan, et mulle tuttavad inimesed Näituse tänavalt ei jaga seisukohta, et Tiia kõige suurem probleem on Tiia ise. Vastasel juhul olen inimestes tõesti VÄGA pettunud...

Mix jaapanlased elavad kaua ?

Sain sellele vist osalise vastuse. Bussipeatuses olid kaks naisterahvast, tundusid enam-vähem ühevanused, aga see ilmselt ei kehtinud - paratamatult pealtkuuldud jutust ilmnes, et ema ja tütar. Tütar oli ehk vanemas keskeas, ilmsete daami ambitsioonidega - üsna kelmikalt riides ja suu ereroosaks värvitud. Aga see suhtlemisstiil ! Kõike kokku võttev stiilinäide: "Ema, KÜLL on sinuga raske ! Sa ei saa MITTE MILLESTKI aru !" Ja selline tekst käis kogu aeg. Küll oli paha kuulata...

Et miks jaapanlased ? Üks jaapani neiu rääkis, et Jaapanis pärsib sotsiaalteenuste väljaarendamist see, et eakat/haiget/puudega sugulast püütakse viimase võimaluseni kodus hooldada - muidu jääb mulje, et suguvõsa ei suuda abivajajale toeks olla, mis on kohutav mark. Ja loomulikult on inimesel oma kodus ikka kõige parem. Rääkimata sellest, et suhtumine vanemasse inimesesse selles kultuuris - mnjah. Väidetavalt tuleb ntx jaapanlastega äriasju ajades silmas pidada, et kui ollakse vestluskaaslasest vanem, võib ta LIHTSALT SELLEKS, ET MITTE VANEMALE INIMESELE SUU SISSE EI ÖELDA, mis ei sobi, hakata keerutama, et vaatame, mõtleme, jne. Kujutleda eelpooltoodud intsidenti (ja selle tagajärgi) Jaapanis...

Kus on pere-tugiisiku, võimisiganes, teenus suurt kõrvalabi vajava inimese lähedastele ? Selge on, et kellegi närvid pole rauast, aga NII ei käi ju. Hooldekodu pole ometi ainus lahendus.

Hüvasti, väike sõber

Pr. Mustpeput pole enam. Alles oli teine nii vitaalne, hüppas ja kargas. Kukkus eile äkki kokku, kui püüdsin värskelt ostetud mineraalirõngast puuri külge kinnitada. Korraks libises sein käest ja vajus järsult alla. Äkki sai pihta - vanake teine, reaktsioon polnud ehk enam see. Või siis ka mitte - selgroovigastusest oleks ta vist pidanud ebaloomulikus asendis olema, aga seda ei olnud. Pille lohutas, et nende puhul on üle 2 aasta elamine juba haruldus, ja pr. M. pidi ju olema napilt üle 2 aasta. Ex neilgi käivad igasugu infarktid jm. toredad asjad.

Helistasin loomapoodidesse, mille kontaktid kätte sain, aga ei näkanud, Veeriku Bettas ohati, et oleks tore, kui keegi tooks:). Homme püüan ehk Zoomaanias käia, äkki-äkki... Eks püüame kahekesi hakkama saada, aga ma ei tea, kui asjalik olen pr. Mustpeput asendama:)

Hüvasti, väike sõber. Aitäh, et sa olid - selline tilluke, vilgas ja vitaalne. Oleksin võinud Sind palju rohkem käe peal hoida... Püüan Sinu järglase jaoks rohkem olemas olla, ja Sina saad kevadel pihlaka alla õe kõrvale puhkama.

HOITUD tunne

Kohtusime J-ga. J-l on VAPUSTAVAD uudised - tal 8-kuune tütar:) Kunagi rääkis, et nad on naisega arutanud, et võiks ju veel üks pätakas majapidamises olla, aga - kuidagi narr otsast alustada juba läbitud etappi. Ju nad siis ikkagi tegid selle otsuse. Tublid inimesed - kuigi, ega siis ELAMISEKS kunagi hilja pole:)

Tegelesime laulutekstidega ja käisime Tirooli pubis uut aastat tähistamas. J. tähistas taaskord mahlaga:) Meie lauda maandus üks Sulo bändipoiss, kes ütles, et keegi Saaremaa pubi peremees väitnud, et J. laamendanud purjuspäi tema pubis. J. naeris, et ahhahhaa, see pole enam oma 14 aastat mitte kuidagi võimalik.

Pärast sain J-ga Kaagverre, tuli veel trepist üles vaatama, kas olukord ikka kontrolli all ja saan sisse.

Ühesõnaga, tundsin ennast taas erilise, olulise ja hoituna. Mõni kohe oskab:)

Jõnks käis läbi, kui ühel hetkel ära tabasin, et ühised mälestused, mis jutu sees aeg-ajalt üles tulid, on pärit 20 aasta tagant...

Ainuke hetk, kus oleksime peaaegu vaidlema läinud, oli siis, kui J. ütles, et nad abikaasaga keelasid pojal arstiks õppimise ära. (Praegu õpib majandust). Et Eestis arstina töötada on VIIMANE. Õige, aga... Loodan, et noormehel on ikka endal ka pea otsas.

Sain tuttavaks kihvti noore inimesega

Ja OLIGI nii. Käisin Händika üritusel, ja kaifisin Allah ise teab kui pika aja täiega. Toomal oli kaasas uus abistaja, minu nimekaimust teoloogiatudeng, väga laiade huvidega inimene. Meil tekkis kohe klapp, oli, millest rääkida. Ja oli päris põrgulikult mõnus tunne seekord ka OMAVAHEL terve tee irvata. (Mix küll arvan, et meie irvamisel oli isegi natz sisu:)) Selja tagant kommenteeriti (natz sapiselt, mulle paistis), et 2 Maarjat on üksteist leidnud. A mind ei kottind. Jutt jumala õige, pealegi.

Ja Reine Sauman oli tõsiselt kihvt. Mina isklikult küll EI arva, et oli viga teda kutsuda.

Värskeltküpsetatud korteriomanik

Just seda nüüd olen - natz sabinas ka. 9a on nüüd ametlikult MINU. Üks etapp on läbi saanud, ja elu läheb edasi:)

Aga hr. Allik on KIISU - vabandage familiaarsust. Aga ta on ju.