Monday, January 21, 2008

Mix jaapanlased elavad kaua ?

Sain sellele vist osalise vastuse. Bussipeatuses olid kaks naisterahvast, tundusid enam-vähem ühevanused, aga see ilmselt ei kehtinud - paratamatult pealtkuuldud jutust ilmnes, et ema ja tütar. Tütar oli ehk vanemas keskeas, ilmsete daami ambitsioonidega - üsna kelmikalt riides ja suu ereroosaks värvitud. Aga see suhtlemisstiil ! Kõike kokku võttev stiilinäide: "Ema, KÜLL on sinuga raske ! Sa ei saa MITTE MILLESTKI aru !" Ja selline tekst käis kogu aeg. Küll oli paha kuulata...

Et miks jaapanlased ? Üks jaapani neiu rääkis, et Jaapanis pärsib sotsiaalteenuste väljaarendamist see, et eakat/haiget/puudega sugulast püütakse viimase võimaluseni kodus hooldada - muidu jääb mulje, et suguvõsa ei suuda abivajajale toeks olla, mis on kohutav mark. Ja loomulikult on inimesel oma kodus ikka kõige parem. Rääkimata sellest, et suhtumine vanemasse inimesesse selles kultuuris - mnjah. Väidetavalt tuleb ntx jaapanlastega äriasju ajades silmas pidada, et kui ollakse vestluskaaslasest vanem, võib ta LIHTSALT SELLEKS, ET MITTE VANEMALE INIMESELE SUU SISSE EI ÖELDA, mis ei sobi, hakata keerutama, et vaatame, mõtleme, jne. Kujutleda eelpooltoodud intsidenti (ja selle tagajärgi) Jaapanis...

Kus on pere-tugiisiku, võimisiganes, teenus suurt kõrvalabi vajava inimese lähedastele ? Selge on, et kellegi närvid pole rauast, aga NII ei käi ju. Hooldekodu pole ometi ainus lahendus.

Friday, January 18, 2008

Hüvasti, väike sõber

Pr. Mustpeput pole enam. Alles oli teine nii vitaalne, hüppas ja kargas. Kukkus eile äkki kokku, kui püüdsin värskelt ostetud mineraalirõngast puuri külge kinnitada. Korraks libises sein käest ja vajus järsult alla. Äkki sai pihta - vanake teine, reaktsioon polnud ehk enam see. Või siis ka mitte - selgroovigastusest oleks ta vist pidanud ebaloomulikus asendis olema, aga seda ei olnud. Pille lohutas, et nende puhul on üle 2 aasta elamine juba haruldus, ja pr. M. pidi ju olema napilt üle 2 aasta. Ex neilgi käivad igasugu infarktid jm. toredad asjad.

Helistasin loomapoodidesse, mille kontaktid kätte sain, aga ei näkanud, Veeriku Bettas ohati, et oleks tore, kui keegi tooks:). Homme püüan ehk Zoomaanias käia, äkki-äkki... Eks püüame kahekesi hakkama saada, aga ma ei tea, kui asjalik olen pr. Mustpeput asendama:)

Hüvasti, väike sõber. Aitäh, et sa olid - selline tilluke, vilgas ja vitaalne. Oleksin võinud Sind palju rohkem käe peal hoida... Püüan Sinu järglase jaoks rohkem olemas olla, ja Sina saad kevadel pihlaka alla õe kõrvale puhkama.

Wednesday, January 16, 2008

HOITUD tunne

Kohtusime J-ga. J-l on VAPUSTAVAD uudised - tal 8-kuune tütar:) Kunagi rääkis, et nad on naisega arutanud, et võiks ju veel üks pätakas majapidamises olla, aga - kuidagi narr otsast alustada juba läbitud etappi. Ju nad siis ikkagi tegid selle otsuse. Tublid inimesed - kuigi, ega siis ELAMISEKS kunagi hilja pole:)

Tegelesime laulutekstidega ja käisime Tirooli pubis uut aastat tähistamas. J. tähistas taaskord mahlaga:) Meie lauda maandus üks Sulo bändipoiss, kes ütles, et keegi Saaremaa pubi peremees väitnud, et J. laamendanud purjuspäi tema pubis. J. naeris, et ahhahhaa, see pole enam oma 14 aastat mitte kuidagi võimalik.

Pärast sain J-ga Kaagverre, tuli veel trepist üles vaatama, kas olukord ikka kontrolli all ja saan sisse.

Ühesõnaga, tundsin ennast taas erilise, olulise ja hoituna. Mõni kohe oskab:)

Jõnks käis läbi, kui ühel hetkel ära tabasin, et ühised mälestused, mis jutu sees aeg-ajalt üles tulid, on pärit 20 aasta tagant...

Ainuke hetk, kus oleksime peaaegu vaidlema läinud, oli siis, kui J. ütles, et nad abikaasaga keelasid pojal arstiks õppimise ära. (Praegu õpib majandust). Et Eestis arstina töötada on VIIMANE. Õige, aga... Loodan, et noormehel on ikka endal ka pea otsas.

Sunday, January 13, 2008

Sain tuttavaks kihvti noore inimesega

Ja OLIGI nii. Käisin Händika üritusel, ja kaifisin Allah ise teab kui pika aja täiega. Toomal oli kaasas uus abistaja, minu nimekaimust teoloogiatudeng, väga laiade huvidega inimene. Meil tekkis kohe klapp, oli, millest rääkida. Ja oli päris põrgulikult mõnus tunne seekord ka OMAVAHEL terve tee irvata. (Mix küll arvan, et meie irvamisel oli isegi natz sisu:)) Selja tagant kommenteeriti (natz sapiselt, mulle paistis), et 2 Maarjat on üksteist leidnud. A mind ei kottind. Jutt jumala õige, pealegi.

Ja Reine Sauman oli tõsiselt kihvt. Mina isklikult küll EI arva, et oli viga teda kutsuda.

Wednesday, January 9, 2008

Värskeltküpsetatud korteriomanik

Just seda nüüd olen - natz sabinas ka. 9a on nüüd ametlikult MINU. Üks etapp on läbi saanud, ja elu läheb edasi:)

Aga hr. Allik on KIISU - vabandage familiaarsust. Aga ta on ju.