Ja OLIGI nii. Käisin Händika üritusel, ja kaifisin Allah ise teab kui pika aja täiega. Toomal oli kaasas uus abistaja, minu nimekaimust teoloogiatudeng, väga laiade huvidega inimene. Meil tekkis kohe klapp, oli, millest rääkida. Ja oli päris põrgulikult mõnus tunne seekord ka OMAVAHEL terve tee irvata. (Mix küll arvan, et meie irvamisel oli isegi natz sisu:)) Selja tagant kommenteeriti (natz sapiselt, mulle paistis), et 2 Maarjat on üksteist leidnud. A mind ei kottind. Jutt jumala õige, pealegi.
Ja Reine Sauman oli tõsiselt kihvt. Mina isklikult küll EI arva, et oli viga teda kutsuda.
No comments:
Post a Comment