Cura te ipsum...

Insuldihaige kupatatakse koju tagasi... KUHU me oleme jõudnud ? Retooriline hüüatus, aga...

Elamine on üks pagana väsitav tegevus:P

No ONGI nii - eriti täna. Kuigi, ega ma sellestsinasest tegevusest veel niipea loobuda ei kavatse:) Issand kaitsku meid katku, koolera, veeuputuste, tulekahjude, normannide - ja aruannete eest:P

Juba tükk aega tiksusid kusagil mälusopis sellised märksõnad, nagu "Musikalischer Tugendtspiegel" ja "Collegium Terpsichore" ja Michael Praetorius ja Erasmus Widmann, etc. OK, paari päeva eest toksisin Google'isse "Musikalischer Tugendtspiegel" - ja ülla-ülla, seal ta oligi. Seesama plaat CD kujul, mille kunagi noores põrssapõlves Harju tänaval üsna ribadex kuulasin. Tõeline vitamiinisüst - paks saksa elurõõm à la "Õllepruulija", ainult et märksa esteetilisemal kujul. Aga praegu oli tunne, et tahaks korraga nutta, naerda ja kedagi kallistada (arvutit:P ?) Oli nagu sõbralik lehvitus kusagilt kaugelt-kaugelt.

Püüan selle CD välja ajada. Sellist vitamiinisüsti läheb aeg-ajalt vaja. Näis, kas õnnestub.

Välispoliitilistel teemadel - Mr. Howard, Te olete PÕLASTUSVÄÄRNE. Pärismaalastel oleks olnud täpselt samasugune õigus Teie esiisadele (sh tublidele kristlikele meestele ja naistele Botany Bay'st, haa-haa-haa) öelda, et kui te meie keelt, kultuuri ja kombeid ei omanda, olete "strongly encouraged" kerima tagasi sinna, kust tulite. (Yea, I KNOW I am being wicked but I kinda MEAN to:P)