Kohtusime J-ga. J-l on VAPUSTAVAD uudised - tal 8-kuune tütar:) Kunagi rääkis, et nad on naisega arutanud, et võiks ju veel üks pätakas majapidamises olla, aga - kuidagi narr otsast alustada juba läbitud etappi. Ju nad siis ikkagi tegid selle otsuse. Tublid inimesed - kuigi, ega siis ELAMISEKS kunagi hilja pole:)
Tegelesime laulutekstidega ja käisime Tirooli pubis uut aastat tähistamas. J. tähistas taaskord mahlaga:) Meie lauda maandus üks Sulo bändipoiss, kes ütles, et keegi Saaremaa pubi peremees väitnud, et J. laamendanud purjuspäi tema pubis. J. naeris, et ahhahhaa, see pole enam oma 14 aastat mitte kuidagi võimalik.
Pärast sain J-ga Kaagverre, tuli veel trepist üles vaatama, kas olukord ikka kontrolli all ja saan sisse.
Ühesõnaga, tundsin ennast taas erilise, olulise ja hoituna. Mõni kohe oskab:)
Jõnks käis läbi, kui ühel hetkel ära tabasin, et ühised mälestused, mis jutu sees aeg-ajalt üles tulid, on pärit 20 aasta tagant...
Ainuke hetk, kus oleksime peaaegu vaidlema läinud, oli siis, kui J. ütles, et nad abikaasaga keelasid pojal arstiks õppimise ära. (Praegu õpib majandust). Et Eestis arstina töötada on VIIMANE. Õige, aga... Loodan, et noormehel on ikka endal ka pea otsas.
1 comment:
jaajaa, ta häält kuulsin küll - aga ära ei oleks arvanud, kes mu ukse taga... :);)
Post a Comment