Hästi sümpaatne oli, et kogu aeg oli selline tunne, et olen täiega aktsepteeritud, et mind hinnatakse selle järgi, mida ma suudan ja mida mul anda on, mitte selle järgi, kuidas ma KÄIN. Oluline osa seltskonnast oli muidugi varasemast tuttav, aga ka mitte KÕIK.
Selline terve suhtumine VÕIKS muidugi endastmõistetav olla, aga paraku tegelikkuses vist veel ei ole... Ehk veel meievanuste inimeste eluajal hakkab see nii olema.
2 comments:
hakkab hakkab olema - kuhu ta ikka pääseb :P ;):) loodan, et ühiskond areneb meiega kaasa, mitte vastupidi
Loodan ka:)
Post a Comment