Mitte et jumalapärast tahaks suure vaeva nägijaid solvata, kes kõik olid hästi tublid. Aga ise ei osanud küll seal grupis ennast eriti millegagi kasulikuks teha. Kõik olid nii ühel meelel, et esimese korra kohta läks uskumatult hästi (läks ka:)) Probleeme, mida lahata, nagu ei tekkinudki (hm, kas see kõlas nüüd nii, et oleksin neid soovinud:P) ja Külli vedas hästi tugevalt. Üks variant oleks EHK olnud selle diagnoosiga kursusekaaslase teema pealt midagi tegevuslikku teha - aga mulle paistis, et praegu on oluline pigem grupp "kokku pakkida", kui et midagi uuesti üles kiskuda. Aga teema on kahtlemata oluline.
Ütleme siis nii, et täna õppisin ametit (istusin grupis, nagu suur küsimusemärk, oleks Ruuda ehk öelnud:P). Ehk edaspidi. Ja head tagasisidet sosistati kõrva - oleks see vaid nii.
Ja maailma kõige kaunim naeratus õhtu lõpetuseks - mida sa hing VEEL ihaldad:)
2 comments:
Õnne! Just NENDE naeratuste nimel tasubki olla koolitusi teha :)
Eee. Tähh - naeratust nägin küll pärast Jaani kirikus kontserdil. Aga tähh ikka:)
Post a Comment