Friday, July 2, 2010

Mnjahh...

Issand,
Sina tead paremini kui ma ise, et ma muutun vanemaks
ja ühel päeval olen päris vana.
Hoia mind saatusliku valeharjumuse eest
võtta sõna iga asja kohta ja iga sündmuse puhul.
Vabasta mind tahtmisest igaühe elu korda seada.
Luba mul taibata nähtuste mitmekülgsust,
kuid hoia mind tujukuse eest.
Tee mind abivalmiks,
kuid aita, et ma ei suruks oma tahtmist peale.
Kahju on jätta kasutamata kogu mu elutarkuse rikkus,
aga Sina tead, Issand, - lõpu eel on parem,
kui mulle kasvõi mõned sõbrad alles jäävad.

Vabasta mind pisidetailide lõputust kordamisest,
anna mulle tiivad jõuda sisu ja tuumani.
Pane pitser mu huultele,
et ma ei heietaks oma valudest ja haigustest.
Nendest kõnelemine muutub aastatega aina magusamaks.
Ma ei julge paluda, et Sa annaksid mulle armu
hea meelega kuulata teiste lugusid,
kuid aita mul vähemasti enda valusid kannatlikult kanda.

Ma ei söanda paluda paremat mälu,
kuid palun rohkem alandlikkust ja vähem põikpäisust,
kui minu mäletamised ei lähe kokku teiste mäletamistega.
Õpeta mulle imelist tarkust, et mõnikord ei olegi mul õigus.

Hoia minus mõistlikul määral heatahtlikkust;
ma ei taha olla pühak - mõnega neist on raske toime tulla -,
aga kibestunud vanainimene on pahareti tööde kroon.

Anna mulle silmi näha head seal, kus seda kõige vähem ootaks,
ja talente inimestes, kellest seda kõige vähem arvaks.
Ja anna mulle armu, et ütleksin neile, mida olen näinud.

Aamen.

No comments: